MIS ON TÖÖSTUSLIK KANEP - Annabis EE

MIS ON TÖÖSTUSLIK KANEP?

Tööstuslik kanep on kanepitaim, mida kasvatatakse kiudude ja seemnete saamiseks. Selle kiud ja seemned on väga väärtuslikud ja seetõttu on tööstuslikku kanepit sageli kutsutud “eksportviljaks”. Kanep on väga tugev taim, mis kasvab äärmiselt kiiresti ning seda on võimalik kasvatada erinevates mullastiku tingimustes. Kanepit on kasvatanud tööstuslikel eesmärkidel juba paljud tsivilisatsioonid üle 12000 aasta. Tööstusliku kanepi kiududest toodeti köit, purjeriiet, paberit ja riideesemeid, kuni alternatiivsete tekstiilide ja sünteetika avastamiseni. Kuigi Hiina on olnud aastate jooksul suurim tööstusliku kanepi tootja, on teised riigid, näiteks Austraalia ja Kanada järele jõudmas. Ameerika Ühendriikides on tööstusliku kanepi kasvatamine marihuaana keelustamise tõttu ebaseaduslik. Siiski on turgudel võimalik näha ja osta kanepist valmistatud õlisid, bioplastikuid, ehitusmaterjale ja hulganisti kanepikiududest tehtud tooteid. Kanep on tõeliselt hämmastav taim, millel on potentsiaali muuta paljud tööstusharud “rohelisemaks”.

Traditsiooniliselt on kanepit peetud toorena väga jämedaks kiuks, mis sobib küll hästi köie valmistamiseks, kuid mis pole eriti hea materjal riietusesemete jaoks, sest on liiga jämedakoeline inimese õrna naha vastas kandmiseks. Edusammud taimede aretamise, kiudude käitlemise ja töötlemise vallas on võimaldanud toota palju peenemat ja pehmemat kanepikiudu, mis sobib ideaalselt riiete ja kangaste kudumiseks.  

Ameerika Ühendriikides on tööstusliku kanepi kasutuselevõtmine selle laialdasest levikust hoolimata rangelt reguleeritud, kuigi naaberriik Kanada tegeleb edukalt kanepi kommertsliku kasvatamisega. Alates ajast, mil kanepi kasvatamine muutus Kanadas jälle seaduslikuks, on see muutunud väga populaarseks ning kanepi eksportimisega teenitakse mitmeid miljoneid dollareid kasumit. Kanepitööstuse teine kasvav segment on ehitusmaterjalid. Kanadast on nüüdseks saanud kanepist toiduainete ja tervisetoodete turuliider. Kanadas toodetud kanepitooteid võib praegusel ajal leida paljudel turgudel Ameerika Ühendriikides ja üle kogu maailma.

Lisaks kasulike kiudude sisaldusele on kanepiseemnetel suur toiteväärtus. Enamgi veel – sellest taimest saab valmistada biolagunevat plastikut, mõningaid kütuseid ja lugematuid teisi asju. Kanepitoitude hulgas on tuntud näiteks energiabatoonid, salatikaste, kanepipiim, proteiinikokteilid, kanepiõli geelkapslid ja proteiinipulber ning need on vaid vähesed tervislikud tooted, mida tänapäeval kanepist toodetakse.

TÖÖSTUSLIKU KANEPI AJALUGU

Arheoloogia abil on kindlaks tehtud, et kanepit kasutati juba neoliitikumiaegses Hiinas, kuna kanepikiudude jälgi on leitud Yangshao kultuuri saviesemetest, mis pärinevad 5. sajandist eKr. Hiinlased kasutasid hiljem kanepit riiete, kingade, köie ja algse paberi valmistamiseks. Kreeka klassikalise ajajärgu ajaloolane Herodotos (u 480 eKr) märkis, et Scythia elanikud hingasid sageli sisse kanepiseemnete suitsu, nii rituaalina kui ka meeldivaks ajaveetmiseks.

Elizabeth Wayland Barber, kes on ekspert tekstiilide alal, võtab ajaloolised tõendid kokku järgmiselt: “Cannabis sativa kasvas neoliitikumi ajal kõikidel põhja laiuskraadide aladel, Euroopast (Saksamaa, Šveits, Austria, Rumeenia, Ukraina) kuni Ida-Aasiani (Tiibet ja Hiina), aga Cannabis sativa kasutamist tekstiilides on dokumenteeritud Läänes suhteliselt hilja, nimelt Rauaajal. Mul on siiski tugevad kahtlused, et see, mis tekitas kanepi äkilise kuulsuse hinnalise kultiveeritava taimena ning põhjustas selle laialdase leviku läände 1. millenniumi ajal eKr, oli kanepi suitsetamise harjumuse levik, mis tulenes Kesk-Aasiast, kus algselt tekkis taime narkootilist ainet sisaldav sort. Lisaks toetavad keelelised tõendid seda teooriat nii aja, leviku suuna kui ka põhjuse osas.”

Palestiinas tegelesid juudid 2. sajandil kanepikasvatamisega, millele annab tunnistust viide Mishna’s (Kil’ayim 2:5), kus seda taimeliiki on mainitud koos kalladega, kui midagi, mis võib mõnikord kolm aastat seemnetest võrsuda. Hilisel keskajal kasutati kanepit Saksamaal ja Itaalias keedetud roogades, näiteks pirukate ja tortide täidistes või supi sees. Hiljem kasvatati kanepit Euroopas peamiselt kiudude pärast ja seda kasutati paljude laevade köite valmistamiseks, nende hulgas olid ka Christopher Columbuse omad. Kuna linnades oli saadaval kõrgema kvaliteediga tekstiili, toimus kanepist rõivaste valmistamine peamiselt maapiirkondades.

Hispaanlased olid need, kes tõid kanepi läänepoolkerale ja kasvatasid seda Tšiilis umbes alates 1545. aastast. Kuid 1607. aasta mais pani Gabriel Archer tähele, et taim, mida kutsuti “hempe”’ks, oli üks neist, mida kasvatasid indiaanlased Powhatani külas (praegune Richmond, Virginia); ja 1613. aastal teatas Samuel Argall, et Potomaci jõe ülemjooksu lähistel aladel kasvab metsikut kanepit, mis on “parem, kui see, mis Inglismaal leidub”. Juba 1619. aastal võttis esimene seadusandlik kogu Virginias vastu seaduse, mis nõudis, et kõik Virginia taimekasvatajad külvaksid oma istandustesse “nii Inglise kui ka India” kanepit. 1645. aastal olid puritaanid esimesed, kes külvasid Uus-Inglismaal kanepit.

“Marihuaana” tootmise loast Ameerika Ühendriikides. Ameerika Ühendriikides on kanepi kasvatamine keelatud, kuid II Maailmasõja ajal julgustati farmereid kasvatama kanepit nööri jaoks, et asendada manillakanepit, mida oli varem saadud jaapanlaste poolt kontrollitud aladelt. USA valitsus tootis filmi, pealkirjaga “Hemp For Victory”, mis selgitas kanepi kasutusvõimalusi. 1937. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu kanepi maksustamise seadus. Selle seadusega kehtestati maksud kõigile, kes kauplesid kanepi, tööstusliku kanepi või marihuaana saadustega. Ameerika Ühendriikide Ülemkohus otsustas 1970. aastal ühehäälselt, seoses kohtuasjaga, mis toimus Leary ja Ameerika Ühendriikide vahel, et seadus läheb vastuollu põhiseadusega ning see asendati samal aastal kontrollitud ainete seadusega.  

Kanepit kasutati Ameerika Ühendriikides II Maailmasõja ajal laialdaselt. Sel ajal toodeti kanepist peamiselt vormiriietust, purjeriiet ja köisi. Suurem osa kanepist toodeti Kentucky’s ja Kesk-Läänes. Ajalooliselt moodustas kanepi tootmine märkimisväärse osa Kentucky sõjaeelsest majandusest. Enne Ameerika Kodusõda töötasid paljud orjad istandustes, kus toodeti kanepit.

II Maailmasõja ajal tootis USA 1942. aastal lühifilmi “Hemp For Victory”, mis populariseeris kanepit, kui sõja võitmiseks vajalikku põllukultuuri. Kahekümnenda sajandi alguseks oli aurulaeva ja diiselmootori tõttu lõppenud purjelaeva valitsusaeg. Raua ja terase tootmine kaabli ja laevakere jaoks aitas veelgi kaasa naturaalsete kiudude kasutamise vähenemisele merenduses. Kusjuures tööstuslik kanep oli merenduses juba varasemalt asendunud manillakanepiga.